12. veebruar
Huvi tehisintellekti eetika vastu on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning selle tulemusena on valminud mitmesuguseid poliitikaid, raamistikke ja akadeemilisi käsitlusi, mille eesmärk on muuta tehisintellekti arendamine, kasutamine ja juhtimine usaldusväärsemaks ning eetilisemaks. Selleks, et need poliitikad, raamistikud ja akadeemilised käsitlused ka tegelikkuses toimiksid ning aitaksid kaasa õiglase ja usaldusväärse tehisintellekti kujundamisele, tuleb abstraktsed normatiivsed põhimõtted – nagu läbipaistvus, õiglus ja vastutus – rakendada praktiliste nõuete ja süsteemiarhitektuuri lahendustena. Käesolevas ettekandes käsitletakse protsessi, mille käigus tehisintellekti eetika põhimõtted viiakse praktikasse, ning arutletakse praktiliste kahjude üle, mis võivad tekkida siis, kui eetikat käsitletakse liialt lihtsustatult või eiratakse. Kuidas saab selliseid mõisteid nagu „kallutatus“ ja „õiglus“ traditsiooniliste tehisintellektisüsteemide puhul rakenduslikult määratleda? Ja kuidas võivad püüdlused muuta tehisintellekti „õiglaseks“ viia praktikas hoopis kahjulikumate süsteemideni?
Selles paneeldiskussioonis arutleme, kas algoritmiline õiglus on võimalik. Küsime, kui tõhusad on praegused Euroopa Liidu ja riikliku tasandi poliitikad tehisintellektisüsteemides esinevate kallutatuse, diskrimineerimise ja riskide käsitlemisel ning kuidas viia põhimõtted praktikasse.
*See sessioon on ainult kohapealsetele osalejatele ja toimub ainult inglise keeles.
Eesti Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatav sessioon keskendub peamistele teguritele, mis aitavad suurendada usaldust automatiseeritud otsustussüsteemide (ADM) õigluse suhtes. Millised kindlustus- ja tõendamisviisid toimivad ning millised takistused on endiselt alles?
*See sessioon on ainult kohapealsetele osalejatele ja toimub ainult inglise keeles.
Avalikelt asutustelt oodatakse automatiseeritud otsustussüsteemide (ADM) kasutuselevõtul kiiret innovatsiooni, kuid sellega kaasnevad ka eripärased õiguslikud ja eetilised kohustused. Selles sessioonis uuritakse, kuidas valitsemise innovatsioon saab olla kooskõlas vastutuse, läbipaistvuse ja põhiõiguste kaitse põhimõtetega. Tuues kokku riikliku ja Euroopa Liidu tasandi vaatenurgad, käsitletakse, kuidas õigusliku vastutuse raamistikud võivad nii võimaldada kui ka piirata vastutustundlikku innovatsiooni avalikus sektoris.
Kuidas kujundada õiguslikku vastutust nii, et avaliku sektori innovatsioon ADM-süsteemide kasutamisel tugevdaks, mitte ei nõrgestaks, usaldust ja põhiõigusi?
*See sessioon on ainult kohapealsetele osalejatele ja toimub ainult inglise keeles.
Eesti võrdõigusvoliniku kantselei korraldatavas sessioonis keskendutakse sellele, kuidas avalikkuse kaasamine ja kaasav disain aitavad tugevdada tehisintellekti õiglust.
Kasvamas on teadlikkus sellest, et tehisintellekti kasutamisel otsuste tegemisel või otsustamise toetamisel võib esineda kallutatust või diskrimineerimist. Ettekanne käsitleb, kuidas kohaldada tehisintellekti puhul Euroopa Liidu õiguses sätestatud otsese ja kaudse diskrimineerimise tuvastamise kriteeriume. Seejärel vaadeldakse, kuidas sellist diskrimineerimist saab õiguslike mehhanismide abil tõkestada ning kas kehtivad õiguskaitsemeetmed on piisavad, et tuvastada ja tõhusalt reageerida tehisintellektiga seotud diskrimineerimisele.
Paneelarutelus räägime sellest, millised juhtimis- ja regulatsioonilahendused aitavad praktikas tagada, et tehisintellekti ja automatiseeritud otsuste kasutamine toetaks võrdsust ja väldiks diskrimineerimist, ning kuidas neid lahendusi saab rakendada nii avalikus kui ka erasektoris.
