Töötoad

Korraldajad Reili Argus, Tiina Rüütmaa, Kristiina Bernhardt, Kerttu Rozenvalde, Birute Klaas-Lang  

Esimene aasta üleminekul eestikeelsele haridusele on läbi saanud, esimesed vahekokkuvõtted protsessist ehk juba võimalikud, kuid vaatamata teema aktuaalsusele napib endiselt eesti keele kui teise keele omandamist ja õpetamist, sh eestikeelset aineõpet käsitlevaid uurimusi. Eriti vähe on uuringuid noorte keeleõppijate eesti keele oskuse arengu ja selle toetamise ning eestikeelse aineõppe kohta. Tööpaja eesmärk olekski koondada eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise, sh eestikeelse aineõppe alased uuemad uurimused.

Tööpajasse on oodatud ettekanded eesti keele omandamise kohta eri vanuses õppijail, nii eesti keele kui esimese ja kui teise keele omandamise võrdluseid kui ka eraldi uurimused eesti keele omandamisest esimese või teise keelena, aga ka eestikeelse ainekeele omandamisest, samuti uurimused grammatika ja leksikaalsete vahendite omandamise kohta. Ootame ka ettekandeid, mis vaatlevad eesti keele omandamist kitsamalt nii õpetaja või kasutatavate meetodite kui ka laiemalt näiteks kooli ehk koolis rakendatava keeleõppemudeliga suhestatuna.

Lisaks on oodatud ettekandeid mitme keele omandamisega seotud teemadel, nt selle kohta, kuidas muud keeled, sh lapse ema/kodu/päritolukeel eesti keele kõrvale n-ö ära mahuvad. 

Korraldaja Janek Vaab 

Lõunaeesti keelteks või murreteks jagamise arutelu juures tasub meeles hoida, et ennekõike on lõunaeesti keel üks läänemeresoome keeltest, jagades paljut lähisugulaskeeltega. Lõunaeesti lõunaraja jäljed on samas tuntavamalt balti- ja slaavipärased. Töötuppa oodatakse ettekandeid kõigest, mille uurimisainese üks osaline oleks omane lõunaeesti keelele või mõnele selle murdele: ühine häälikumuutus, areaalne konstruktsioon, nähtuse varieerumine läänemeresoome keeltes, aga samahästi võib see puudutada ka ainult lõunaeestis keeles esinevat, hõlmata vaid üht lõunaeesti nähtust, idiolekti või üht hetke lõunaeesti pikas ajaloos või kestvas olevikus. 

Korraldajad Kristel Algvere, Kristiina Praakli, Virve-Anneli Vihman 

Noortekeele töötoas arutame paljukeelse, eri modaalsusi, meediume ja tähendusloome vahendeid kasutava noortekeele ja selle uurimise üle. Ootame ettekandeid andmepõhistest uuringutest, mis käsitlevad noortekeelt eri vaatenurkadest, sh suuline ja tšätisuhtlus, mitmekeelsus, visuaalsus digisuhtluses, sõnavara, grammatika ja pragmaatika, sotsiokultuurilised aspektid ja kõiksugu tehnoloogilised lähenemised. Osalema ootame uurijaid eri valdkondadest, kes tegelevad noortekeelega tänapäeva Eestis. 

Korraldajad Kadri Muischnek, Kaili Müürisep, Siim Orasmaa ja Kristiina Vaik 

Keeleteaduse naaberdistsipliin arvutilingvistika ja/või keeletehnoloogia on viimastel aastatel tänu suurtele keelemudelitele läbi teinud silmatorkava muutuse, kuigi kindla ja regulaarse tulemuse saavutamiseks on endiselt kasutusel ka traditsioonilisemad meetodid. Samad tendentsid on nähtavad ka eesti arvutilingvistikas/keeletehnoloogias, mis tegeleb lisaks eesti üldkeelele ka vanema keelekasutuse, murrete ja sugulaskeelte ning eesti viipekeele modelleerimisega. Planeeritava töötoa eesmärgiks on vahetada ideid ja infot arvutilingvistide-keeletehnoloogide ja keeleteadlaste vahel. Ootame töötuppa ettekandeid kõigist keeletehnoloogia valdkondadest ja rakendustest, mis tegelevad eesti keele kõigi kujude või selle sugulaskeeltega. 

Korraldaja Maria-Maren Linkgreim 

Töötuba tähistab 40 aasta möödumist Lähivõrdluste-sarja 1. numbri ilmumisest (alates 1985), 35. numbri ilmumist (oktoobris 2025) ja 15 aastat ERÜ rüpes olemist (alates 2010).