Päevakava

Noortegarantii tugisüsteem on toonud kohalikesse omavalitsustesse uusi rolle, ootusi ja ka küsimusi mitte ainult noortekohta üldiselt, vaid ka vastutuse kohta. Kas noort toetades juhime teda või loome talle ruumi, kus ta saab ise suuna leida? Noored ei ole kellegi teise mure- nad on meie kõigi vastutus. Nii nagu ka koostöö, mis ei saa toimida valikuliselt, vaid peab päriselt kandma. Räägime ausalt NGTS-i rakendamise rõõmudest ja valukohtadest, valdkondadeülesest koostööst ning sellest, mida oleme pidanud tegema teistmoodi, et jõuda noorteni, kelle jaoks olemegi mõnikord need ainsad, kes saavad anda vastuseid ja näidata suunda.

Lastekaitsetöö eeldab head võrgustikutööd, kuid praktikas tuleb ette ka pingeid ja ummikseise. Vestlusringis arutame, miks koostöö vahel takerdub, kus jooksevad eri osapoolte piirid ning kuidas hoida ka keerulistes olukordades fookuses lapse ja pere huvid. Jagame ka praktilisi näiteid toimivast koostööst.

Aeg-ajalt tuleb ette juhtumeid, kus kliendi vara või rahalisi vahendeid kasutatakse vääralt. Kuigi sellised juhtumid ei ole sagedased, mõjutavad need usaldust kogu sotsiaalvaldkonna vastu. Vestlusringis arutame, kuidas omastamisriske ennetada ja millised kontrollmehhanismid aitavad rikkumisi vältida.

Esimese fookusteemana peatume andmepõhise otsustamise praktikatel. Arutleme, mida tähendab andmetega otsustamine, millal ja kuidas andmed võiksid otsuseid toetada ning kus jooksevad nende piirid. Käsitleme andmetega otsustamise võimalusi ning peamisi riske ja kitsaskohti. Teise fookusteemana räägime organisatsiooni andmeküpsusest: kuidas andmeküpsuse hindamine aitab analüüsida organisatsiooni tegelikku võimekust andmeid kasutada – mitte ainult tehnilise ressursina, vaid ka juhtimisel ja otsustamisel. Andmeküpsus pakub selge raamistiku, mille abil hinnata, kus organisatsioon täna asub ja millised sammud viivad teadlikuma, süsteemsema ja mõjusama andmekasutuseni. Tutvustame andmeküpsuse hindamismudelit ning arutleme selle üle, millised tegurid – inimesed, juhtimine, kultuur ja andmekvaliteet – toetavad või takistavad arengut. Kokkuvõttes saab kaasa selgema arusaama, mida andmeküpsus organisatsiooni jaoks tähendab ning mõtteainet, kuidas liikuda andmete kogumisest nende mõjusa kasutamiseni.

Kriisi- või hädaolukorras ei ole mälestis lihtsalt "tavaline maja" kus paljud esemed on ainueksemplarid ning kiirustades tehtud läbimõtlemata tegevused võivad ohust tekkinud kahju suurendada. Omanikuna pead arvestama, et olenevalt kriisi raskusastmest ja ulatusest ei pruugi väline abi lähiajal või üldsegi mitte jõuda, seega ennetustegevus, iseenese teadlikkus ja kogukonna koostöö on abiks Sinu vara säilimisel.

Kvaliteetne haridusteenus hõlmab lisaks õppetööle ka lapsekeskset ja läbimõeldud koolitoitlustust ning toiduhariduse lõimimist igapäevasesse kooliellu. Paneelis jagame Tartumaa kogemust, kuidas maakondlik koostöö aitab omavalitsustel ja koolidel süsteemselt arendada koolitoitu ja toidukultuuri.

Ettekandes tutvustab Viimsi Vallavalitsuse projektijuht, kuidas Viimsi vald on kohanemas kliimamuutustega, millised on peamised kliimariskid ning milliste praktiliste sammudega vähendame nende mõju kohalikule kogukonnale.

Arutame häid näiteid Eestist ja mujalt, kus hästi tehtud kaasamine on aidanud luua avalikku ruumi, mis on elav, toimib hästi ja arvestab kõigiga, ning paneme koos kokku sammud, mis kasvatavad usaldust KOVi ja kogukonna vahel. Osalejate enda kogemustest ja küsimustest sünnib ühine praktiline checklist, mida saab oma töös kohe rakendada ja edasi arendada.

Anname ülevaate omavalitsuste ja korteriühistute ruumiandmete vajadustest. Räägime sellest, kuidas saab satelliidiandmeid kasutada ruumilisel planeerimisel. Näitame, kuidas operatiivsed andmed koos arhiiviga võimaldavad luua täpsemaid keskkonnamõjuhinnanguid. Tutvustame Eesti satelliidiandmete andmepanka.

Ettekanne annab ülevaate töövahenditest, mis toetavad organisatsioonide operatiivset juhtimist ja sujuvamat infovahetust. Ettekandes käsitletakse, kuidas GIS lahendused aitavad muuta tööprotsesse tõhusamaks, toetada digipöörde eesmärke ning luua paremaid võimalusi koostööks nii organisatsiooni sees kui partnerite vahel. Lisaks tuuakse praktilisi näiteid erinevatest omavalitsustest ja organisatsioonidest, kes on GIS tehnoloogia abil oma igapäevaseid tegevusi märkimisväärselt kaasajastanud ja automatiseerinud.

Külmad talved tulevad ikka ootamatult ja vajaduse soojusenergia järgi ei kao Eestis kuhugi. Ettekandes antakse ülevaade Eesti kaugküttesektori tänapäevast ja arengutest. Samuti tutvustatakse asjakohaseid kvaliteedinõudeid elutähtsa kaugkütteteenuse osutamisel.

Arutelu keskendub sellele, millist mõju on 20 aastat LEADER-programmi Eesti maaelule tegelikult avaldanud ning millised praktikad on aidanud kõige enam kaasa kogukondade, ettevõtluse ja elukeskkonna arengule. Samal ajal otsitakse vastust küsimusele, millist maaelu arendamise mudelit vajab Eesti tulevikus, et vältida dubleerimist, säilitada toimivad lahendused ja siduda kogukondlik areng laiemate regionaalpoliitiliste eesmärkidega.

Töötoas arutleme, milline on maal elamise maine täna ja millist rolli saab kohalik omavalitsus selle kujundamisel võtta. Keskendume ka sellele, kuidas tuua paremini esile maaelu tegelikku sisu – kogukonda, teenuseid ja võimalusi – ning kuidas kõnetada inimesi, kes kaaluvad maale elama asumist. Oluline osa arutelust on Maal elamise päev kui praktiline tööriist, mis annab omavalitsusele võimaluse esile tulla nii külaliste kui ka oma valla elanike jaoks. Arutame, kuidas seda päeva paremini kasutada, et see toetaks kogukonna tugevdamist ja uute elanike kõnetamist.

Kliimaministeerium kutsub kohalikke omavalitsusi arutlema, kuidas looduse taastamise töid ellu viiakse. Koos keskkonnaameti ning RMKga otsime vastuseid, milline on kohaliku omavalitsuse roll looduse taastamise tööde elluviimisel ning milline võiks olla riigi ja KOVi koostöö. Kuidas saaks kohalik omavalitsus olla aktiivne partner looduse taastamise planeerimisel, kuidas leida erinevate taastamisprojektide juures üles just kohalik kasu ning kuidas riiklikud eesmärgid mahutada kohalikku konteksti? Arutelus tuuakse edulugude ja kitsaskohtade näiteid Eesti looduse taastamise senisest praktikast. Arutelu eesmärk on leida koostöökohad, mis aitaksid siduda riiklikud eesmärgid kohalike arenguplaanidega ning mõtestada looduse taastamist just kohalikul tasandil.

Oma ettekandes jagab ta isiklikku kogemust Sihtasutus Eesti Agrenska Fond pereprogrammist ning selgitab, miks kohalike omavalitsuste teadlik otsus saab võimestada meie peresid.

Harri Aro avab sessiooni selgitusega, miks Rail Baltica ei ole lihtsalt transpordiprojekt, vaid regionaalset arengut toetav majanduskoridor. Aivar Roop jagab Kohila valla praktilist kogemust ja arendusjuhi perspektiivi: kuidas vald planeerib teadlikult oma tulubaasi kasvu raudtee ümber, kuidas meelitada uusi maksumaksjaid (elamuarendus raudtee läheduses) ja millist kasu toob kiire ühendus Tallinnaga.

https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kof26/

https://kysk.ee/taotlejale/cerv/cerv/

Arutelu juhivad:  

Ettekandes jagavad Viimsi Vallavalitsuse projektijuht ja abivallavanem praktilisi kogemusi sellest, kuidas süsteemse tööga tuua omavalitsusse välisraha ning suunata see teadlikult arengu kiirendamisse.

Ettekandes jagab pikaaegse LIFE projektide kirjutamise ja juhtimise kogemusega Eesti Maaülikooli projektijuht kogemusi ja häid näiteid Eestis läbi viidud LIFE programmi projektide kohta, mis on andnud panuse omavalitsuste arengusse ja mis võiksid anda inspiratsiooni 2026 aasta programmi vooru taotluste esitamiseks.

Ettekandes jagab Võru linnavalitsuse arendusjuht erinevatelt õppereisidelt saadud kogemusi ning võimalusi arendustööks.

Ettekanne käsitleb, miks strateegiliselt head projektid ei saa alati rahastust ning kuidas joondada projektitaotluse loogika rahastaja ja hindaja otsustuskriteeriumidega.

Liisi Ree: “Tallinna kogemus: Kuidas leida ja ellu viia uuenduslikke projekte” (URBACTi Cities After Dark projekti näitel)
Kerli Laur : “Saku kogemus: mida annab rahvusvaheline võrgustumine ja üksteiselt õppimine?” (Euroopa linnaarengu algatuse vastastikuse eksperdihinnangu kogemuse näitel
Helle-Triin Hansumäe: “Tori kogemus: kuidas saavutada, et kogukond ei tuleks ainult protestima, vaid ka kaaslooma lahendusi?” (URBACTi Econnecting projekti näitel)
Kadri Auväärt: “Millised on tõeliselt innovaatiliste projektide elluviimise takistused ja kuidas neid ületada?” (Euroopa linnaarengu algatuse SoftAcademy projekti näitel)

4 kogemuslugu, järgneb 25 min paneelarutelu, 15 min arutelu ja publiku küsimusi. 

Vaade suhtekorralduslikule ja sisulisele tööle väikeses vallas.

Kuidas panna oma piirkond kõlama üle Eesti ehk millised lood ja teemad toovad omavalitsusele laialdast tähelepanu ning tekitab huvi, mis võib tuua nii külalisi, investeeringuid kui ka uusi elanikke.

Päeva lõpuks kinnitame turvavöö. Algab ralli persoonibrändi ja mainekujunduse, storytellingu ja töörõõmu radadel. Tähendus ei ole sõnades, vaid inimestes. Sõnadel on palju tähendusi, inimene valib neist endale sobiva. Valime siis nii, et me saavutame oma eesmärgid.